Toimub

Uudiste aeg. Elan uues kohas nüüd. Muutuse põhjuseks oli see, et mul polnud eelmises peres ruumi. Elasin vanaemaga samas toas ja magasin põrandal. Pakuti küll, et magaksin vanaemaga samas voodis aga see mõte ei olnud eriti meeliülendav. Probleem oli muidugi algusest saati aga ma ei tahtnud kurta, sest mulle ikka väga meeldib mu kool ja mõtlesin, et kui suur saab võimalus olla, et samas piirkonnas mulle pere leitakse. Kuna aga teised inimesed arvasid, et ma peaksin kurtma siis nii läkski. Arvasin kogu aeg, et perevahetus on täiesti viimane võimalus ja kui asi nii kaugele lähekski siis see võtaks ikka aega. Ma arvan, et mu tugiisik kuulis probleemist millalgi esmaspäeval või teisipäeval ja kolmapäeval teatas ta, et mulle on uus pere, reedel juba kolisin.

Uueks perepeaks on õpetaja. Ta ise on Filipiinidelt aga naine on kohalik. Nagu filipiinlastele kohane, siis ta inglise keel on väga hea. 

See rajoon, kus nüüd elan on, kui nii võib öelda, siis rikaste piirkond nagu mulle mitte mingi üleolekuta teatati. Elatakse mugavalt. Kodu on päris pirakas aga seda seetõttu, et peregi on suur. Nn. ametlik pere koosneb emast, isast ja kahes nooremast pojast aga nad on oma sugulastega hästi lähedased ning neid lapsi, kes mu hostisa (mida on ikka veider öelda, sest ta on siiski pigem õpetaja minu jaoks) papaks kutsuvad on palju. Neil on oma majapidajad ja aednikud, kes siin elavad ja kes on samuti osa perest, lapsed mängivad koos ja kõiki koheldakse võrdselt, mis minu meelest on tohutult lahe. Mina elan eraldi majas koos hostema venna ja tolle perega. Juba esimesel päeval ähvardati, et kui ma seal end vabalt ja koduselt ei tunne siis võin ära minna. Mulle see kõik väga sobib siin. Minu majas inglise keelt küll pea üldse ei räägita aga just sain ilma ühegi sõnata selgeks kuidas pesu pesta. 

Nädalavahetusel veetsin küll palju aega kodus aga siin ei olnud see üldse masendav ega tapvalt igav vastandina eelmisele kodule, kus ma mõistsin, et nelja seina vahel passimine võib väga lihtsalt hullumiseni viia. Ja nüüd vist on läbi unenäod, kus mulle ujuvad meres inimeste laibad vastu ja see on täiesti ok, sest ainus tegevus oli Fox Crime'i vaatamine. Kuigi the Killing, millest antud unenägu ilmselgelt inspiratsiooni sai, oli tegelikult hea sari. 

Aga nüüd olen ennast avastanud olukorrast, kus elan Tais ja kõige lähedasemad suhted on mul mitme filipiinlase, briti, hispaanlase, kellega suhtlen inglise-prantsuse segakeeles ja ameeriklasega. 

Elu on veider ja täpselt nii mulle meeldibki.