Sügishommikud on kätte jõudnud. Temperatuur on hommikuti langenud 24 kraadini ja vahelduva eduga sajab vihma. See tuletas meelde, et ma siiski ei tahaks Eesti kooli ja masendavaid sügishommikuid.
Ahhaaa! Käisin pühapäeval ühes kodulähedases koolis inglise keele eksamitegijaid valvamas. Kool ja klassiruumid olid sürreaalsed. Akende ees olid klaaside asemel luugid, laes olid pöörlevad ventilaatorid, mis panid tule värelema ja remonti polnud seal keegi juba ammu teinud. Mulle meeldis.
Üritasin kooliteel ümbrusest pilti teha. Mõte: 5, tegu: 5 piiiika miinusega.
Täna hommikul juba enne esimese tunni algust suudeti mind närvi ajada aga kuna ma ei taha, et mind ennetähtaegselt koju saadetaks, sest virutasin kellelegi tooliga vastu vahtimist siis hoidsin end tagasi.
Väljavõte ühest liialt positiivsetes toonides kulgenud paari päeva tagusest näoraamatuvestlusest.
Täna enne prantsuse keele tundi üks tüdruk katsus mind sõrmega ja turul näidati näpuga. See viisakus aina jätkab mu üllatamist.
Sain täna teada, et mul peab sõpru olema. Tugiisik ütles, et ta oli juba kohalikule YFUle ka kirjutanud, et mul neid pole. Kas pole mitte armas? Huvitav kas nad saadavad siis kohale sõbra-kiirabi, kust hüppavad välja 10 minuealist ja voila! sõbrad. Ning mina saan lõpus öelda, et vot mina proovisin hea ja kurjaga, isegi kavalusega aga nii küll ei proovinud, tänan ja pakun neile tänutäheks õunu.
Jätkuvalt näen vaeva selgitamisega, et ainukeseks takistuseks minu ja nende vahel ei ole keelebarjäär. Ütlesin, et mul on kindlad inimesed, kellega koos lõunat söön, nimetagem siis neid sõpradeks, kas see ei sobi?
"Sul peab olema rohkem sõpru. Sul peab olema palju sõpru!"
Jälle tuli siin mängu see Tai 'kvantiteet on tähtsam kui kvaliteet'.
Kõva mutt nagu ma olen noogutasin ilusasti ja jalutasin sellise jutu peale minema. Siis kui minuga samal lainel olevad õpetajad mulle ütlema tulid, et neil läheb ka temalt tulev selline tobe jutt ühest kõrvast sisse ja teisest välja ning ma peaks seda ignoreerima, siis toimus mul siin olles esimene tilluke breikdäun ja miks mitte siis juba teiste inimeste ees. Aga kõik on okeika!
Toredatest inimestest rääkides, ühel neist ehk mu prantsuse ja hispaania keele õpetajal Nicolas'l oli täna sünnipäev. Mina ei teadnud sellest muidugi midagi enne, kui klass tordiga klassi sisse sadas. Tore oli. Päev sai vähemalt hea alguse. Ma siis soovisin ka ikka ilusasti õnne pärast aga lõpuks oli tema see, kes mulle kingituse tegi. Nimelt sain cd'd hispaania keele õppimiseks ning ta lubas ka tuua ühe hea prantsuse keelse juturaamatu. Mul on prioriteedid jätkuvalt paigas.
See hiina keele õpetaja on no nii nunnu. Kui te vaid oleksite näinud kui kiirelt ta oma toolilt püsti kargas kui prussakat nägi. Aga siiski surmas ta lõpuks mehelikult ja jändas kokku viis minutit sellega.
Mõned mu päevased tähelepanekud. Ja ma kasutan sõna 'nunnu' ainult erilistel puhkudel.
Laupäeval käisin nende kahe templi jalamil toimunud kontserdil. Ehk siis keegi esines ja publikule kanti kogu aeg toitu ette. See käibki siin nii. Lahe oli aga see, et eelmisel laupäeval külastatud tempel oli öösel lahti. Kas just öösel ka aga igatahes õhtul ja, kuna siin läheb üpris varakult päike looja, siis pimedas. Erilisust vähendas aga sealt samast alt tulev vali muusika ning tempel oli väga valgustatud. Vaade oli aga ilus. Eriti meeldis see täielik pimedus, mis nende suurte põldude kohal oli. Kujutan ette, et see oleks suurepärane koht, mida tähistaevasel ööl külastada.
Eelmisest nädalavahetusest unustasin mainida, et käisime veel hulpival turul ehk floating marketil ja katolikus kirikus. Mu pere siin on sellised 50-50 budistid ja katolikud. Kui Euroopa kirikud on kõik sünged ja rõsked, et sa kohe ikka tunned kuidas Jeesus kannatas ja veel sinu pattude eest, siis siinne kirik oli valge ja rõõmus. Missal istus minu ees tädike, kes vaatas mind mitu korda pilguga 'sa näed välja nagu pagan, sa ei tohiks siin olla'. Üritasin peas ikka Meie Isa Palvet meenutada aga mõlemas keeles meenus vaid pool. Ma pole päris ateist aga ma usun pigem Suurde Pauku (ma tean, kes teist on väga lapsikud) ja tulnukatesse ja dinosaurustesse ja ahvist vanaisasse. Sellel päeval oli sinna mingi tähtis nina külla tulnud. Ehk siis ka see üritus oli maksimaalselt kommertslikuks muudetud. Nägin müügil huvitavaid dvd'sid aga ega ma ju enam ei mäleta peale selle Mel Gibsoni Jeesusefilmi ühtegi, seal oli igast kavalaid filme. Mõtlesin, et keegi oleks võinud Von Trieri 'Antikristust' ka ikka müüa. Ei kujuta ette, millise skandaali selline film siin tekitada võiks.
Rääkisime üks päev Johannaga ja siit tulevad mõned järeldused:
1. Siiski vist ainult minu kooli teema, et pidevalt jäävad tunnid ära, sest kas õpetaja või õpilased ei ilmu kohale.
2. Kohalik huumor on... lihtne. Nalja tehakse sama põhimõtet aluseks võttes nagu väikestel lastel-kui naerdakse üks kord, siis naerdakse kolm korda sama nalja üle veel.
3. Siin ollakse tohutult lärmakad. Tõsiselt kohe.
Mu enda tähelepanek:
Ollakse väga aeglased, kõiges, nii söömises kui ka liikumises ja muudes asjades, mida ma ei maini, sest ma tundun juba liigagi negatiivne.
Mul oli kindlasti veel asju, millest tahtsin kirjutada aga ega ma ju enam ei mäleta.
Sul on meeletult ilus kirjutamisstiil ja väga huvitav mõttemaailm, palun kirjuta veel, kui aega saad? :)
ReplyDelete